Autori- ja kasutusõiguste määramine


Eesmärk on kokku leppida museaali üleandja ja/või autori/valmistaja ning muuseumi õigused ja kohustused nii, et mõlemad pooled saavad neist ühtemoodi aru ja et võimalikud tulevased museaali erinevad kasutamised on lepinguga algusest peale sätestatud.



Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Erinevat tüüpi museaalidel (nt digitaalne materjal, kunstiteosed jne) on erinevad autori- ja kasutusõigused. Tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist, vajadusel teha muudatused muuseumis olemasolevasse lepinguvormi.

Lepingu osapooled võivad saada õigustest ja kohustustest erinevalt aru. See võib raskendada edaspidi museaali kasutamist või võib viia isegi museaali tagastamiseni.

Leping, nt praegune MuISi vastuvõtuakt, ei ole piisavalt detailne ja ei arvesta erisusi. Seega leping ei tohi olla üldsõnaline, vaid erisused on vaja lahti kirjutada.

Leping on kasulikum sõlmida autoriõiguste puhul, teistel juhtudel võib vajadusel üleantavate objektide kasutamis ja omandamisõigused täpsustada ka (MuISi) akti tulmelegendis või kommentaaris.



Autori- ja kasutusõiguste määramise tegevused

Lepingu puhul tuleb määratleda, kas üleandja on (museaali) autor/valmistaja ja/või omanik.

Kui üleandja on autor/valmistaja, peaks ta lepinguga andma muuseumile üle varalised autoriõigused. Leping peaks sätestama, mida muuseum võib museaaliga teha – nt tutvustada seda internetikanalites (MuIS, sotsiaalmeedia jne), publitseerida oma trükistes, kasutada oma toodetes ja luua selle põhjal uusi tooteid. Autori/valmistaja puhul peaks ka kokku leppima, kas muuseumil on õigust teose kujutist edasi anda kolmandale osapoolele, nt trükises kasutamiseks või suveniiride valmistamiseks. Vaja on kokku leppida, kas muuseum teavitab iga kord sellest autorit/valmistajat eraldi, näiteks kuidas jaguneb tulu.

Kui asi on paljundatav (nt fotod, digitaalsed failid), tuleb lepingus määratleda, kas õigused käivad konkreetse muuseumile antava eksemplari kohta ja kuidas võib autor/valmistaja paljundada (ja müüa) asja edaspidi. Muuseumil on oluline teada, milline on paljundatava objekti (nt graafiline leht, foto) olemasolev tiraaž.

Kui asja üleandja ei ole autor/valmistaja, saab ta varalised autoriõigused üle anda, kui ta on varaliste autoriõiguste ametlik pärija. Oluline on, et üleandja saab aru lisalepingust või MuISi vastuvõtuakti punktist “Üleandja kinnitab, et ta oma õigusi, mida ta muuseumile üle annab” – üleandja allkirjaga kindlustab muuseum end võimalike teiste järeltulijate/pärijate nõudmiste vastu.

Digitaalsena sündinud ehk digitekkelise materjali (nt intervjuud, failid) puhul tuleb määrata autoriõigused ja leppida kokku kasutusõigused. Digitaalse loomingu puhul võib olla mitu autorit, sel juhul on tegemist kaasautorlusega ning kõigi osapooltega on vaja jõuda kokkuleppele ning vajadusel sõlmida eraldi kirjalikud lepingud.

Kui üleantavates objektides (näiteks fotod, intervjuud, videod, kirjad) on kujutatud või kirjeldatud reaalseid isikuid, on vaja arvestada isikuandmete kaitse nõuetega. Üleandjale on vaja selgitada, kus materjale kasutatakse ja avalikustatakse, kokkulepe fikseeritakse kirjalikult kas vastuvõtuvõtuakti tulmelegendis või kommentaaris või eraldi lisalepingus.

Kui on ette näha, et muuseum omandab ka tulevikus selle autori teoseid, võiks lepingus olla punkt, et varaliste autoriõiguste leping kehtib selle autori nii praegu kui ka tulevikus muuseumile omandatavate teoste kohta. Siis ei pea järgmine kord enam uut autorilepingut sõlmima, piisab ostu-müügi lepingust või vastuvõtuaktist. Punkt „leping kehtib ka autori varem muuseumisse jõudnud tööde kohta“ tähendab aga, et see käib ka tööde kohta, mille jaoks võib-olla varem eraldi lepingut ei tehtud. 

Autoriõigusega kaitstud videofilmi ei tehta tervikuna kättesaadavaks veebis. Tuvastamiseks lisatakse infosüsteemi kaader filmist (still).



Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.

Tavaliselt sõlmib muuseum kunstiteose autoriga varaliste autoriõiguste üleandmise lepingu, kus on muuhulgas kirjas, et muuseum võib teose alusel luua müümiseks tooteid, sel juhul, kui teos ostetakse autorilt. Ühel juhul kinkisid teoseid kunstniku lapsed, kes olid tema varaliste autoriõiguste pärijad. Kinkijatega jäi muuseumil see leping sõlmimata, kuna tegemist ei olnud tavalise ostu-müügi tegevusega. Kui muuseum mõne aasta pärast soovis neid teoseid näitusel eksponeerida ja seoses näitusega valmistada seonduvaid suveniire, selgus, et muuseumil neid õigusi ei ole. Tuli hakata otsima uuesti kontakte kinkijatega, mis ei olnud kerge, kuna tegemist oli Austraalias elanud kunstnikuga ja seetõttu ei olnud tema pärijatel näiteks dokumentide digiallkirjastamise võimalust. Dokumente tuli saata tavalise postiga ja kuna pärijaid oli mitu, tuli saata mitmeid kirju.



Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!

2022_MKA_koolitus_Autoriõiguste-ja-litsentside_õpituba_M.A.pdf

 5. oktoobril Tartus ja 12. oktoobril Tallinnas toimus MKA poolt korraldatud töötuba,  Autoriõigused ja litsentsid. Koolituse viis läbi Margot Arnus koostöös advokaadibürooga WALLESS. 

Soovitan kõigil lugeda selle õpitoa slaide, sest need on arusaadavad ja sisukad. Näiteks slaidid 30 -32 annavad ülevaate, mis on autoriõiguste sisu, ehk mida muuseum autoriõigustest saab omada ja mida mitte; slaid 43 - teose vabakasutamine kultuuripärandi asutuste poolt;  jn.  

Tartus toimunud õpitoal jõudsime teemadega ka MuISis olevate võimaluste juurde. Digihoidlas olev kasutusõiguste valik. Probleem on, et enamus seal pakutavad valikud on CC - kasutusõigused (7 varianti), kuid selleks peab olema ka  konkreetne CC litsentsitingimustele vastava leping.  Tõdesime, et pea kellelgi seda ei ole, kuid oleme siiani neid kasutusõigusi uljalt lisanud üles laetud kujutiste juurde. Miks? Teadlikus selles vallas olematu ja MuIS Digihoidlas on need valdaval pakkumisel (7 varianti)  - nagu kapsad Paunvere laadal.  Abi oleks sellest, kui seal kuskilgi oleks märge NB! see õigus vajab konkreetset "CC-litsentsilepingut". 

Hetkel jääb küsimus, milliseid olemasolevatest kasutajaõigustest  Digihoidlas peaks valima, et asendada CC – kasutusõiguste all olev sisu?  Koolitusele järgnenud kirjavahetusest saime vastuse, et kui CC lepingut ei ole, siis peaks panema piiranguteks „autoriõigustega kaitstud“.  Tartus toimunud töötoas pakkus  koolitaja välja ka lahenduse "kasutusõigused  määramata".  

Lisan siia ka autoriõiguste koolituse slaidid. Need on hästi ja arusaadavalt kirjutatud, kuigi, jah, see teadmine päriselt meie kasutuskeskkonnas, MuIS digihoidlas, olevat probleemi ei lahenda. Seda ei lahenda ka MuIS 2 või MuIS 3, sest see ei ole programmeerimise probleem.  See, mis süsteemis  kirjas on, sõltub ikka meist tellijatest/ arendajast, meie endi teadlikkusest.   

 Loodame siis, et /... Digihoidla lahendusega esimesel võimalusel tegelema hakatakse ja  kas või siis lahti kirjutamise osaski ja „Kasutusõigused määramata“ ümbersõnastamisega...../ Nagu seda lubas oma kirjas MKA poolne koolituse organiseerija.  

Jah, ja loomulikult peavad vastama vastuvõtudokumendis/dokumentides olevad autoriõigustega seotud punktid ja digihoidlas pakutavatega  (tellija/arendaja ülesanne) ja see sidumine peaks olema automaatne (programmeerija ülesanne).  

Head mõtted selles vallas on siin oodatud. Kirjuta ja jaga teistega.

 

Just tuli uudis: kaitstud on doktoritöö, mis puudutab sotsiaalmeediaga seotud õigussuhteid: https://novaator.err.ee/1608485570/doktoritoo-facebooki-konto-on-paritav-tinderi-oma-mitte


Abiks (viited ja lingid)


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
AutoriõigusInfo Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel
Autoriõiguse alast kirjandust (2015)Koostaja Kärt Nemvalts. Bibliograafia nimekiri muuseumide koolituseks 17.04.2015Fail
Autoriõiguse seadus Vastu võetud 11.11.1992
Autoriõigustest muuseumidele (2015)Koostaja Kärt Nemvalts. Slaidiesitlus muuseumide koolitusel 17.04.2015Fail
Isikuandmete kaitse seadusVastu võetud 12.12.2018
Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023, autoriõiguste parima praktika juhend (2019)Koostanud Toomas Seppel (Advokaadibüroo Hedman Partners) Kultuuriministeeriumi tellimuselFail

5D Vision