Lõpliku valiku tegemine


Kogumise käigus on tehtud objektidest esmane valik, lõplik valik tehakse vastuvõtul muuseumikogusse. MuIS süsteemi kasutavatel muuseumidel koosneb vastuvõtt eelregistreerimisest, lõpliku valiku tegemisest (hindamisest) ja vastuvõtuakti vormistamisest.

Muuseumikogusse objektide valik ei tohi olla ühe inimese otsus, selleks peab muuseumis olema muuseumikogu täiendamise komisjon (edaspidi: komisjon).

Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra määruses kasutatakse terminit „muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon“.

Komisjoni ülesanne on hinnata muuseumile pakutud või kogumistegevuse käigus kogutud objektide sobivust muuseumikogusse. Komisjoni koosseis määratakse muuseumi juhi käskkirjaga ja koosneb vähemalt kolmest liikmest. Vajadusel kaasatakse komisjoni töösse lisaks muuseumitöötajatele väliseksperte.

Lõpliku valiku tegemine on otsustav hetk, mil on võimalik veel loobuda objektidest, mille olemasolu ei tõsta muuseumikogu väärtust, vaid tekitab lisatööd ja nõuab lisaressurssi. Abikogu täiendamisse ei tohiks samuti kergekäeliselt suhtuda, sest ka see nõuab ressurssi.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! Õigete valikute tegemine on muuseumikogu väärtuse aluseks, tagades muuseumi pikaajalise toimimise.



Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Eelnevalt on kogutud liiga vähe informatsiooni objekti päritolu, kasutusala jms kohta, ja seetõttu on keeruline teha lõppotsust. Abiks on täiendav info kogumine.

Objekti üleandmisel seatakse lisatingimusi eksponeerimise, isikuandmetega seotud õiguste jm kohta. Abiks on muuseumi põhitegevuste tutvustamine üleandjale.

Ei osata hinnata objekti seisundit ega määrata objekti materjali, mille tulemusena museaal võib hävineda vale hoiustamise tulemusena. Abiks on pöördumine konservaatori / säilitaja poole.

Muuseumil on huvi, kuid puudub ressurss materjali omandamiseks, läbitöötamiseks või säilitamiseks. Abiks võib olla projektipõhine lähenemine, ressursi planeerimine ja taotlemine.

Kogukonna või huvigrupi survel võib muuseumil olla raske keelduda üleantavatest asjadest. Abiks on muuseumi kogumispõhimõtete järgimine ja selgitamine avalikkusele.

Kui muuseumil tekib vähegi kahtlusi objekti omandamise õiguslikes küsimustes, siis tuleb teostada täiendavat taustauuringut. Kui kahtlusi ei õnnestu kõrvaldada, siis on targem objektist loobuda.



Tehtavad toimingud

Lõpliku valiku tegemine muuseumikogusse on kollektiivne otsus.

Protsessi algatab peavarahoidja või kogude eest vastutav isik, kes esitab objektid otsustamiseks muuseumikogu täiendamise komisjonile.

Vastutaja tagab, et konkreetsete objektide üle otsustamiseks oleks koos pädev komisjon, vajadusel kaasab lisaks teisi eksperte.

Vastutaja kutsub kokku koosoleku või juhib arutelu kirja teel.

Otsustamisel lähtutakse kogumispõhimõtetest. Arvestatakse ka tegevuskava, teadusstrateegia, näituste kava või teiste muuseumi plaanidega. Objekti väärtustamisel on abiks museaalide hindamise kategooriad. [Vt Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel (2012)]

Lisaks olemasolevale dokumentatsioonile ja hindamiskomisjoni liikmete teadmistele aitab valikut teha objektide omavaheline võrdlus. Vaatle kogutud esemeid kogumina. Püüa näha tervikpilti.

Kontrolli kogutut juba olemasolevaga nii oma muuseumis kui teistes mäluasutustes.

Valiku tegemise aluseks on taustteave ning objektide füüsiline vaatlus, et anda hinnang nii nende füüsilise säilivusele kui sisulisele sobivusele muuseumikogusse.

Lõpliku valiku tegemisel peab üle vaatama ka üleandjaga kogumisel tehtud kokkulepped (nii kasutamis-, autori- kui omanikuõigustega seotud), et need ei muutuks takistuseks objektide kasutamisel muuseumi põhitegevuste läbiviimisel [Vt MuuWik alateema 5.4].

Komisjoni töö tulemusena koostatakse protokoll, olenevalt selles tehtud otsusest võetakse objekt(id) arvele vastuvõtuaktiga muuseumikogusse, abikogusse või tagastatakse omanikule vastava aktiga. Siin on oluline, et kogumise käigus oleks üleandjaga kirjalik kindel kokkulepe, kuidas käituda objektidega, mida muuseum on otsustanud oma kogusse mitte vastu võtta, kas tagastada või võib muuseum nendega toimida oma äranägemise järgi (pakkuda teisele mäluasutusele või hävitada).

Peavarahoidja vastutab muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli ja ostu korral ostulepingu vormistamise eest.



Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.


Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!


Seotud tööprotsessid


Alateema pealkiri
seotud1.4. Valiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel
seotud2.4. Autori- ja kasutusõiguste määramine


Viited ja lingid


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kordVastu võetud 08.07.2013. Muuseumiseaduse rakendusmäärus2. peatükk Muuseumikogu täiendamise kriteeriumid. § 2. Muuseumikogu täiendamise otsuse tegemisel arvesse võetavad kriteeriumid, punkt (2) Muuseumikogu täiendamisel... ja punkt (3)
MuuseumiseadusVastu võetud 19.06.20132. peatükk Muuseumikogu korraldus § 5. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord. punkt (3) ja (4)
Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel (2012)Koostajad Kultuuriministeeriumi Muuseuminõukogu kogumis- ja säilitustöö komisjoni liikmed Kaie Jeeser, Marika Oder, Pilvi Põldma, Riina ReinveltVaata II osa „Väljaarvamise poolt- ja vastu argumendid“ ja III osa "Museaalide kategooriad" aitavad anda hinnangut kogutavale materjalile. Fail
Rahvusvaheline muuseumieetika koodeksICOMi muuseumide eetikakoodeksFail


Testküsimused

Vasta Järgmine ülesanne

5D Vision