• 4.1.Digiteerimiskava koostamine
• 4.2. Museaalide valik ja ettevalmistamine
• 4.3. Digikujutise loomine
• 4.4. Digikujutise haldamine

Museaalide digiteerimise eesmärk:

• avalikkuse jaoks virtuaalne ligipääs museaalidele;
• museaali säilivuse tagamine, digikujutise olemasolu võimaldab vähendada museaali füüsilist kasutamist;
• digikujutise olemasolu võimaldab võrrelda museaali seisukorra muutumist ajas;
• museaalis oleva informatsiooni tagamine digitaalses vormis;
• hävimisohus olevate museaalide digiteerimine võimaldab museaali dokumenteerida ja vajadusel sellest koopia valmistada;
• museaalist tehtud kujutise kasutamine (uurimistöö, eksponeerimine, publitseerimine, haridustegevus jne);
• tuvastuspildi lisamine andmebaasi.

Museaalide andmekogu (MuIS) määrus näeb ette, et museaali arvele võtmisel lisatakse andmebaasi ühe aasta jooksul digikujutis. Digikavas võiks sätestada, kas museaalist tehakse  kõrgekvaliteediline kujutis (säilituskoopia) või ainult vaatefail / tuvastuspilt. Planeerides 3D kujutise tegemist mõtle kriitiliselt läbi selle kujutise kasutamise eesmärk.

Analüüsitakse olemasolevat olukorda:

• milline osa kogudest ja millise kvaliteediga on juba digiteeritud;
• millised on valiku printsiibid: säilivusrisk, kasutusintensiivsus, eksponeerimisvajadus, uurimis- ja teadustöö ja soov populariseerida, unikaalsus ja kõrge kultuuriväärtus.

Digiteerimiskavas määratletakse, milline peab olema museaalide seisund enne digiteerimist – kas digitakse ainult konserveeritud ja heas seisukorras museaale või digitakse museaale ka juhul, kui ei ole konserveerimisvõimekust.

Digiteerimiskavas võiks olla selgelt sõnastatud need museaalide kategooriad või alakogud, mida ei digiteerita. Kuigi muuseumidelt nõutakse kõikide museaalide digiteerimist, siis mõnedel juhtudel võib olla põhjendatud otsus mitte digiteerida – näiteks trükised, mis on raamatukogudes juba digitud või kaardid, mille digikujutise leiab Rahvusarhiivi andmebaasist.

Kaardistatakse, milline on muuseumi digitööde korraldamise võimekus:

• kas muuseumis on vajaliku kompetentsiga inimesi või on neid vajalik ja võimalik tööle võtta;
• milline on olemasolev tehniline võimekus – seadmed ja ruumid ja kas neid on vajalik ning võimalik juurde soetada;
• kas digitöid tehakse muuseumis oma tööjõu ja vahenditega või tellitakse väljaspoolt (Kanut, Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, eraettevõtted, professionaalsed fotograafid);
• kas osaletakse Kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud kultuuripärandi massdigiteerimise projektides;
• kas algatatakse ise digiteerimisprojekte.
  
  

Museaalide valiku printsiipidest ja muuseumi digivõimekusest lähtuvalt koostatakse digiteerimistööde ajakava ja määratakse töötajate tööülesanded ja vastutusalad digitööde teostamisel.

Digiteerimiskavas peab määrama ka digiteeritud materjali säilitamise ja kasutamise tingimused ning võimalused. See on aluseks digikujutiste edasiseks korrektseks haldamiseks.