Museaalide valik digiteerimiseks peab toimuma digiteerimiskavas määratud põhimõtete alusel. Museaalide valiku ja ettevalmistamisega seotud tegevused sõltuvad mõnevõrra sellest, kas tegu on plaanipärase muuseumis teostatava digiteerimise või ühekordse digiprojektiga.
Läbimõtlemata või juhusliku valiku korral võib tekkida olukord, kus toimub aktiivne digiteerimine, kuid suurema kultuuriväärtusega või hävimisohus museaalid jäävad digiteerimata.
Kui ei planeerita piisavalt aega digiteerimise eeltöödeks võib tekkida olukord, et valitud museaale ei ole võimalik digiteerida, kuna nende seisund ei võimalda seda (näit. rullis kaardid ja plaanid, mida on vaja sirutada).
Kui ei planeerita piisavalt aega digiteerimise järeltöödeks võib tekkida olukord, kus museaalid on digitud, kuid kujutiste avalikustamiseks ei ole aega või tööjõudu.
Digiteeritavate museaalide valik tehakse erinevate aspektide alusel.
1. Valik museaali säilivusest lähtuvalt:
- kustuva teksti ja kujutisega museaalid (trükised, käsikirjad, paljundused, joonised, projektid, fotod jms;
- happelisel ja kahjustunud paberkandjal olevad museaalid;
- mistahes kahjustunud või haprast materjalist museaalid;
- museaalid, mida on keeruline ja ebamugav käsitseda (suuremõõdulised kaardid, plaanid, joonised, plakatid, tekstiilid, mööbel);
- vananenud andmekandjatel olev materjal (VHS, CD, helikassetid jne)
Selle valiku tegemisel on võimalusel kasulik konsulteerida konservaatori ja säilitajaga.
2. Kasutajahuvist lähtuvat valikut oskavad teha koguhoidjad, kes teavad, millist materjali nende hallatavast kogust kasutatakse. Teatud määral on seda võimalik ka prognoosida – näiteks on tulemas mõni oluline sündmus või tähtpäev, millega seoses teatud museaalide kasutamishuvi tõuseb.
3. Esmajärjekorras tuleks digiteerida unikaalsed ja laiema kultuuriväärtusega museaalid (A- ja B-kategooria).
Valiku tegemisel on mõistlik tuvastada, kas sarnaseid objekte on teistes muuseumides või mäluasutustes digiteeritud. Näiteks säilitatakse muuseumide kogudes suhteliselt palju trükiseid, nii raamatuid kui perioodikat. Digitaalarhiivis DIGAR on juba praegu suhteliselt palju digiteeritud materjali ja seda lisandub pidevalt juurde. Raamatukogude andmebaasist ESTER leiab infot digiteeritud trükiste kohta erinevates andmebaasides. Juhul, kui see ei ole ka avalikult kättesaadav, on võimalik huviline suunata vastavasse mäluasutusse, kus digitud trükist saab kasutada.
Muuseumikogudes säilitatavate tiražeeritud kaartide puhul on kasulik kontrollida, kas kaardi digikujutist on võimalik leida Rahvusarhiivi Kaartide infosüsteemis.
Enne lingitud kujutise kasutamist tuleb teha kindlaks, millised õigused ja piirangud on kasutamisel ja juurdepääsul.
Tuleb silmas pidada, et lingitud kujutis ei ole konkreetse museaali kujutis ja seetõttu ei võimalda säilivuse muutuse võrdlust.
Konkreetsete digiprojektide puhul määravad museaalide valiku projekti teema, ajalised piirangud või muud projekti kriteeriumid. Näiteks kultuuripärandi massdigiteerimise projektid või ühes muuseumis algatatud projektid (ühe autori teosed, ühe alakogu või üht liiki museaalid vms)
Ettevalmistavad tegevused
Digiteerimiseks tehtavad ettevalmistused sõltuvad digiteerimise eesmärgist ja digiteerimisprojekti nõuetest.
- Digiteerimiseks valitud museaalide seisundi üle vaatamine ja vajadusel korrastus- ning konserveerimistööde planeerimine (vajadusel puhastamine, sirutamine, kunstiteoste raamidest välja võtmine, museaalide külge seotud numbrisiltide eemaldamine jne);
- Kontrollida, kas museaal on andmebaasis kirjeldatud, vajadusel kirjeid täiendada või planeerida selleks aeg peale digiteerimist ja teha seda koos kujutise lisamisega;
- Väljaspool muuseumit toimuvate digitööde puhul museaalide pakkimine ja transport;
- Digiteerijale failinimede moodustamiseks vajaliku info edastamine;
- Digiteerimistegevus on vajalik dokumenteerida.
Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.