• 1.1. Kogumispõhimõtete koostamine
• 1.2. Kogumise planeerimine
• 1.3. Kogumistegevuse läbiviimine, esmane dokumenteerimine
• 1.4. Valiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel
• 1.5. Esemete füüsiline märgistamine
• 1.6. Kogutud esemete pakendamine, transportimine muuseumis
• 1.7. Lisalepingud, õigused kogutud teabe kasutamise kohta, omandiõiguse üle andmine
• 1.8. Plaan edasiseks tegevuseks, vastuvõtuks

Märgistamisel kahjustatakse objekti.

Ajutised tähistused ei ole eemaldatavad.

Märgistus objektil ja objekti puudutav info ei ole kokkuviidav.

Kogumisel ei arvestata sellega, et objektide vastuvõtt võib edasilükkuda, märgistus ja / või info on kadunud.

Koguja ja vastuvõtja on erinevad isikud, vastuvõtu vormistaja mõistab kirjapandud infot valesti.

Edaspidise töö lihtsustamiseks tuleks võimalusel kohe objekt või selle ümbris märgistada. Märgistamisel jälgitakse võimaluse korral ühtseid reeglid.

Kogutavate objektide märgistamiseks on mitmeid võimalusi:

esemed (sh. arheoloogiline materjal)

• objekt ja seda puudutav info lisalehel ühes pakendis
• märgistus ja / või info ümbrisel
• eseme külge sildi lisamine
• ajutise numbri kirjutamine esemele
• mitmest osast koosnevad objektid märgistatakse nii, et tervik säiliks
• märgistamine ja info sidumine pildistades, helisalvestades või filmides

pabermaterjal (dokumendid, fotod, trükised jms)

• ajutise numbri kirjutamine hariliku pliiatsiga, üldjuhul objekti tagumisele küljele
• objekt ja seda puudutav info lisalehel ühes pakendis
• märgistus ja / või info ümbrisel
• märgistamine ja info sidumine pildistades, helisalvestades või filmides

digitaalne materjal (fotod, helisalvestised, videod)

• olemasolev failinimi

Esmasel märgistamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:

• Püsivus – märgistus peab üldjuhul olema kindlalt objekti küljes / juures, nii et selle juhusliku äratuleku tõenäosus on väike.
• Pööratavus – märgistust peab olema võimalik eemaldada ilma objekti kahjustamata.
• Kahjutu – märgistus ei tohi kahjustada objekti. Ära kasuta kleeplinti ega liimpaberit.
• Nähtavus – märgistus peab olema nähtav ja selgelt loetav, kuid ei tohi samas rikkuda objekti väljanägemist.

ARHEOLOOGIA

Arheoloogilised leiud nummerdab arheoloog kasutades selleks numbrit, mille on saanud muuseumilt kuhu leiud on hoiule määratud.

Numbri kirjutamisel leiule järgib arheoloog head tava.   Arheoloogilisele leiule kirjutatav number võiks olla võimalikult lühike st kirjuta leiule ainult numbrist osa, mis aitab leidu identifitseerida ja tagab unikaalsuse mitte ainult ühe asutuse siseselt vaid leide säilitavate asutuste üleselt.