• 1.1. Kogumispõhimõtete koostamine
• 1.2. Kogumise planeerimine
• 1.3. Kogumistegevuse läbiviimine, esmane dokumenteerimine
• 1.4. Valiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel
• 1.5. Esemete füüsiline märgistamine
• 1.6. Kogutud esemete pakendamine, transportimine muuseumis
• 1.7. Lisalepingud, õigused kogutud teabe kasutamise kohta, omandiõiguse üle andmine
• 1.8. Plaan edasiseks tegevuseks, vastuvõtuks

Kogutakse asju, mis ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele ja ei anna muuseumikogule lisaväärtust.

Muuseumil puuduvad kogumispõhimõtted või ei ole töötajad neist teadlikud.

Kogutu jääb läbi töötamata ja teabe puudusel kaotab sisulise väärtuse.

Esemed kahjustuvad või hävivad, sest puuduvad võimalused hoiustamiseks.

Kogumisprojekt võib osutuda aja- ja ressursimahukamaks, kui esialgu plaanitud.

Planeerimine enne koguma asumist:

• Tee enne kogumisele minemist sisulist eeltööd.
• Kontrolli, et kogutav materjal vastaks muuseumi kogumispõhimõtetele.
• Saa ülevaade olemasolevast muuseumikogust, et ei kogutaks esemeid, mis on juba kogus olemas ja / või samalaadsed esemeid, kui need ei anna muuseumikogule lisaväärtust.
• Hinda ressursside (tööjõud, hooned, vahendid) olemasolu.  
• Relvade kogumise planeerimisel tutvu eelnevalt nõuetega relvadele muuseumikogus.  
• Teavita juhtkonda, hindamiskomisjoni ja kollektiivi.
• Mõtle läbi kogutavate esemete märgistamise süsteem ja teabe dokumenteerimismeetod. Oluline, et kõik kogujad toimiks ühtse süsteemi ja meetodi alusel.

Planeerimise teine etapp, ressursside hindamine olukorras, kui on juba olemas ülevaade võimalikust kogutavast materjalist:

• Kas muuseumis on olemas pädevad inimesed, kes kogutud materjali süstematiseerivad, dokumenteerivad ja hiljem ka kirjeldavad? Vastasel korral jääb materjal kasutult seisma ja mõne aasta pärast võib selle ära visata, sest keegi ei oska selle väärtust hinnata.
• Anna hinnang kogutava materjali seisukorrale ja selle säilivusele. Mõtle läbi, kuidas tagada esemete esmane puhastamine ja vajadusel konserveerimine. Kui muuseumil puuduvad selleks endal võimalused, siis peaks töö tellima vastavalt institutsioonilt. Kasulik oleks teha kokkulepped enne materjali muuseumisse toomist. Vastasel korral materjalil süvenevad kahjustused, mille tulemusel kogutu seisukord halveneb ja järgnevad tegevused võivad osutuda kulukamaks.
• Kas on olemas ruum hoiustamiseks enne muuseumikogusse vastuvõttu ning kas vastuvõetud museaalide jaoks on koht hoidlas? Vastasel korral objekt kahjustub või hävib.
• Kas on olemas pakkematerjal ja -vahendid kogutava materjali transpordiks ja esmaseks hoiustamiseks?
• Taga sobilik transport ning inimesed kokkulepitud ajaks.
• Arvesta ajaplaneerimisel eel- ja järeltegevustega.

ARHEOLOOGIA:

Arheoloogiliste leidude võimalikust laekumisest muuseumisse teavitab Muinsuskaitseamet (MKA) e-kirjaga, kui arheoloogile on antud luba arheoloogiliseks uuringuks (Vastus arheoloogilise uuringu teatisele). Kui kaevamise käigus leide ei tule, siis on tegevus sellega lõpetatud. 

Kui uuringute käigus saadakse leide, siis kahe nädala jooksul pärast uuringu välitööde lõppu on arheoloog kohustatud sellest teavitama Muinsuskaitseametit. MKA väljastab sellekohase teate (uuringu teatis) e-kirjana muuseumile, kes lisab selle info peale leidude vastuvõtu vormistamist vastuvõtuakti juurde. Arheoloog on kohustatud küsima vastavalt muuseumilt leidude nummerdamiseks (pea)numbri. Koos sellega peab muuseum andma nõuded andmete kirja panekuks vastavate veergudega andmetabel (hetkel on see muuseumipõhine) ja leidude säilitamiseks mõeldud karpide suurused, etiketid jms.

Muuseumil on õigus keelduda leide vastu võtmast, teavitades sellest ametliku kirjaga Muinsuskaitseametit. Kiri peab sisaldama põhjendust keeldumiseks ja olema allkirjastatud muuseumi juhi poolt.