Valiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel


Valiku tegemine kogumisel nõuab kogutava teema valdamist, olemasoleva muuseumikogu ja muuseumi kogumispõhimõtete tundmist. Lisaks peab oskama määrata materjali säilivust. Valiku tegemisse on hea kaasata erinevate töövaldkondade esindajaid (koguhoidja, teadur / kuraator, säilitaja / konservaator jt).

Valiku tegemine kogumisel nõuab kogutava teema valdamist, olemasoleva muuseumikogu ja muuseumi kogumispõhimõtete tundmist. Lisaks peab oskama määrata materjali säilivust. Valiku tegemisse on hea kaasata erinevate töövaldkondade esindajaid (koguhoidja, teadur / kuraator, säilitaja / konservaator jt).

Kogumistegevuse käigus tehakse esmane valik. Lõplik valik tehakse vastuvõtul muuseumikogusse. Kogumistegevuse käigus ei ole otsustamiseks alati piisavalt aega ega teavet, kuid muuseumikogusse objekti valikul peab leidma võimaluse kaaluda otsust igakülgselt. Valiku tegemine tagab muuseumikogu sisulise ja füüsilise väärtuse. Iga valiku tegemine ehk objektidele väärtuse määramine põhineb võrdlusel. Üksikobjekti puhul kaalutakse tema sobivust olemasolevasse muuseumikogusse. Objektide kogumi puhul võrreldakse kogutavaid objekte omavahel ja järgnevalt olemasoleva muuseumikoguga.



Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Kogutakse materjali, mida ei ole võimalik pikaajaliselt säilitada. Näiteks on probleem nn iselaguneva materjali tundmisega.

Kogutakse materjali, mis on juba kogudes hästi esindatud. Probleem võib tuleneda kogude mitte tundmisest, põhjus halvasti ja / või puudulikult kirjeldatud kogud.

Kogutakse materjali, mis ei vasta täpselt muuseumi eesmärkidele.

Kogutakse materjali, selgitamata välja erinevaid kasutuspiiranguid.

Kogumisel ei märgata eseme tegelikku väärtust, kuna otsused tehakse kiirustades ning eksperte kaasamata. Sellega kaasneb oht, et kogutakse ainult rariteetseid objekte ja jäetakse kogumata konteksti loovad materjalid või vastupidi.



Tegevused/tööprotsess

Muuseumikogusse objektide valimine on kahe-etapiline, millest esimene on valiku tegemine kogumisel ja teine vastuvõtul (vaata punkt 2) ehk kogusse määramisel. Valiku esimeses etapis kogutakse kokku ka need objektid, mille väärtust ei osata kohe hinnata, sest hilisemal uurimisel võivad osutuda need oluliseks. Arheoloogilise materjali kogumisel rakendatakse terviklikkuse printsiipi ehk kõik, mis antud kaevamistega leiti, kuulub säilitamisele. Digitaalne materjal kogutakse terviklikult, valik tehakse kogutud materjali ettevalmistamisel vastuvõtuks.

Anna hinnang objekti seisundile ja säilivusele. Peab oskama hinnata objekti säilivust ajas.

Oluline on objekti terviklikkus.

Tuleb osata määrata objekti kultuuriloolist väärtust (ajalooline, ühiskondlik või kogukondlik, teaduslik, esteetiline jm).

Arvesta kogutava materjali kasutamise võimalusega tulevikus ehk kas objektid tagavad muuseumi põhitegevuse täitmist.

Analüüsi, kas objekti kohta on piisavalt teavet: päritolu, kasutamise valmistamise lugu / legend, lisakontekst jms. See tagab tema kasutatavuse näitusel, teadustöös, haridustegevuses.

Valiku kriteeriumiteks võivad osutuda ka objekti iseloomulikkus, tüüpilisus või hoopis rariteetsus.

Jälgi materjali vastavust muuseumi kogumispõhimõtetele.

Pööra tähelepanu eritingimustele, mis piiravad ja / või keelavad materjali kasutamist. Eritingimustega lepitakse juhul, kui esemel on oluline kultuurilooline väärtus.

Arvesta muuseumi tööjõu ja säilitamisvõimalustega.

Püüa välja selgitada materjali päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud materjali kogumist.

Arvesta teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid ehk ära kogu materjali, mis võiks paremini sobida teise muuseumi kogusse või neil on selle materjali läbi töötamiseks ja säilitamiseks paremad võimalused.

 

ARHEOLOOGIA

Arheoloogilisi leide üle andev arheoloog viib läbi uuringu, st teostab valiku leidude kogumist.  (see, mida kihtidest kogutakse, on arheoloogi erialane otsus. Arheoloog teeb tegelikult alati põhjaliku ja põhjendatud valiku, mis teatud ajastuid ja kihte võimalikult hästi kirjeldab. )

Arheoloogi poolt tehtud leidude valiku kinnitab MKA uuringuaruande heakskiitmisega.

Juhuleidude puhul (leiud, mis ei ole leitud arheoloogilistel uuringutel) tuvastab leiu kultuuriväärtuse MKA.



Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.


Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!

Arvi H. : Sisuliseks abiks oleks siin juhised arheoloogiliste leidude seisundi määramisel.


Seotud tööprotsessid


SeosTeksti pealkiriElemendi pealkiri
seotudArvelevõtt


Viited ja lingid


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kordVastu võetud 08.07.2013. Muuseumiseaduse rakendusmäärus2. peatükk Muuseumikogu täiendamise kriteeriumid. § 2. Muuseumikogu täiendamise otsuse tegemisel arvesse võetavad kriteeriumid, punkt (2) Muuseumikogu täiendamisel... ja punkt (3)
MuuseumiseadusVastu võetud 19.06.20132. peatükk Muuseumikogu korraldus § 5. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord. punkt (3) ja (4)
Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel (2012)Koostajad Kultuuriministeeriumi Muuseuminõukogu kogumis- ja säilitustöö komisjoni liikmed Kaie Jeeser, Marika Oder, Pilvi Põldma, Riina ReinveltVäljaarvamise nõuanded on toeks ka museaalide vastuvõtul, sest valed valikud toovad kaasa väljaarvamise. Vaata p II „Väljaarvamise poolt- ja vastuargumendid“ aitab anda hinnangut kogutavale materjalil

5D Vision