Väljaarvamise dokumentatsiooni koostamine

Kõik väljaarvamised muuseumikogust peab olema dokumenteeritud. Dokumendis peab olema kirjas väljaarvamise põhjus ja väljaarvamise järgne tegevus.

Väljaarvamiste läbi viimiseks peab muuseumi juht moodustama vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kes teeb ettepanekud museaalide väljaarvamiseks ja esitab need muuseumijuhile. Komisjon võib koosneda muuseumi töötajatest, näiteks muuseumikogu täiendamise komisjoni liikmetest. Kaasata võib ka eksperte väljaspoolt.

Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Pealiskaudselt koostatud dokumentatsioon (nt eksperthinnang) ei võimalda hiljem aru saada, miks museaalid on välja arvatud.

Tehtavad toimingud

Museaalide väljaarvamiseks moodustatud komisjon tutvub väljaarvamiseks koostatud dokumentidega:

taotluskiri, kus on esitatud väljaarvamise põhjused ja pärast väljaarvamist tehtavad toimingud;
väljaarvatavate museaalide nimekiri / väljaarvamisakti eelnõu (nt kinnitamata väljaarvamisakt MuISis)

Vajadusel küsib komisjon täiendavat informatsiooni või kaasab otsustamisse eksperte väljastpoolt muuseumi.

Komisjon peab:

olema kursis museaali kadumise asjaoludega;
olema kursis muuseumi kogumispõhimõtetega;
suutma hinnata teisele mäluasutusele üle antava museaali sobivust mäluasutuse profiiliga;
oskama otsustada, kas museaali kahjustused on nii pöördumatud, et annavad aluse museaali välja arvamiseks.

Komisjoni ettepanekute alusel vormistab muuseumi juht väljaarvamise käskkirjaga ja see edastatakse peavarahoidjale või kogudega tegelevatele töötajatele.

Pärast seda tuleb teha muudatused muuseumi dokumentatsioonis – kinnitada väljaarvamisakt, teha vastavad märked ka paberdokumentatsiooni jne. Seejärel saab asuda väljaarvamisega seotud praktiliste tegevuste juurde (museaalide üleandmistranspordi või hävitamise korraldamine vms).

Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.

Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!

Viited ja lingid

Nimetus	Kommentaar	Lisainfo	Fail