Mis saab museaalidest pärast kogust väljaarvamist


Väljaarvamisotsuses peab olema sätestatud, mis saab kogust väljaarvatud museaalidest. Järgnevad tegevused tulenevad väljaarvamise põhjusest – ülekandmine abikogusse, üleandmine teisele mäluasutusele,  tagastamine omanikule, müük, hävitamine.



Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Museaal arvatakse kogust välja, kuid tegevust ei viida lõpule (ei tagastata omanikule, ei hävitata), ese jääb muuseumisse/hoidlasse seisma ja tekitab hiljem segadust.

Kui abikogusse ülekandmisel ei lisata uut märgistust, siis võib see hilisemal kasutamisel või inventuurides segadust tekitada.

Kui pärast väljaarvamist tehtavat tegevust ei dokumenteerita ja dokumente ei allkirjastata, siis vaidluste puhul pole võimalik tõestada, mis on väljaarvatud museaalist saanud.



Tehtavad toimingud

  • Museaali väljaarvamisest tuleb teavitada museaali annetanud isikut. Kui annetajat ei ole leitud eksperdi arvamuse koostamise ajal, siis peab väljaarvamise otsuse ja asjaga seotud edasiste toimingute vahele jääma vähemalt kuus kuud, mille jooksul muuseum teavitab museaali muuseumikogust väljaarvamisest oma veebilehe kaudu ning museaali muuseumile annetanud isikul on võimalik taotleda selle endale tagastamist.
  • Kui museaal arvatakse abikogusse, tuleb museaalile lisada abikogu märgistus ja eelmine märgistus läbi kriipsutada. Juhul kui muutub museaali püsiasukoht hoidlas, tuleb teha andmebaasis või kohakataloogis asukoha muudatus.
  • Museaalide üleandmine teisele mäluasutusele eeldab, et selle mäluasutusega on juba suheldud ning saadud nende nõusolek. Kokku tuleb leppida transpordikorraldus ja -aeg. Üleantavad museaalid tuleb pakendada  ja transportida viisil, et nad ei saaks kahjustada. Koos museaalide üleandmisega tuleb üle anda nendega kaasnev teave ja museaalidega seotud dokumentide koopiad. Üleandmise aluseks oleva väljaarvamisakti alusel vormistatakse vastuvõtmisakt. Üle antavad mueaalid saavad uue museaalinumbri  ehk need liidetakse selle muuseumi muuseumikogu kooseisu.
  • Kui ese on muuseumisse sattunud omaniku tahte vastaselt, siis see tagastatakse omanikule. Tagastamise aluseks oleva väljaarvamise akti allkirjastab ka eseme omanik / vastuvõja või vormistatakse eraldi üleandmise-vastuvõtmise akt ja allkirjastatakse mõlemapoolselt.
  • Kui museaal arvatakse muuseumikogust välja põhjusel, et ta ei ole vastavuses muuseumi kogumispõhimõtetega ja ei leidu teist mäluasutust, kellele seda üle anda, siis võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel. Riigimuuseumide ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide puhul on enampakkumise korraldaja Muinsuskaitseamet. Kui asja ei õnnestu müüa või müügi korraldamisega seotud kulutused ületavad võimaliku tulu, siis asi hävitatakse.
  • Kahjustunud ja mittetaastatavad museaalid kuuluvad peale väljaarvamist hävitamisele. Hävitamine toimub muuseumis kehtiva riigivara mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt. Hävitamine tuleb dokumenteerida.


Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.

test

Muuseumi kogus oli väga halvas seisus ja pöördumatult kahjustunud suur õlimaal, mida ei olnud võimalik konserveerida. Maali hoiustati rulli keeratult ja pakendati korduvalt ümber, kuna sellelt irdus kuivanud värvi. Dokumentide põhjal on näha, et mitme järjestikuse inventuuri käigus otsustati museaal kogust välja arvata, kuid see lükkus erinevatel põhjustel edasi üle 30 aasta. Selle aja jooksul koliti korduvalt ja maal vajas pidevat hoiustamist ja ümberpakkimist jne.  Kui museaal oleks õigeaegselt välja arvatud, poleks kulunud tarbetult ressurssi selle säilitamiseks.

Muuseumi puust hoidla põles 1997. a enne jõule öösel, kuna selle seinal elektrikapis tekkis lühis. Hävisid ning kannatada said paljud museaalid. Traagilise sündmuse järel toimus ministeeriumi nõudel kohene kogust väljaarvamine hoidla kohakataloogide alusel, sest allesolevad museaalid olid juba järgmiseks päevaks riiulite külge külmunud või jääs ja numbreid polnud võimalik tuvastada. Sooja ruumi, kus sadu asju sulatada, meil polnud. Kui palusime kevadeni aega inventuuri tegemiseks, siis rahustati, et ilmade soojenemisel tuvastatud esemed ennistatakse kogusse.
Väljaarvamise protsess toimuski vastavalt ministeeriumi nõudmisele 1998. a alguses (kiri ministrile palvega kogust välja arvata koos kohakataloogide alusel koostatud museaalide nimekirjaga).
Tavatööde kõrvalt toimus kirjelduste abil esemete tuvastamine terve järgmise aasta ja mõnel puhul kauemgi, sest tihti olid lakiga kaetud numbrid kuumuses loetamatuks muutunud või hävinud. (Tol ajal polnud ju MuISi ja otsida tuli paberil kartoteegist ning arvatava numbri õigsust kontrollida suurtest kirjelduste raamatutest mõõtude ja muu järgi. Esemed olid kuurides, rehealustes ja teistes kütmata ruumides.)
Kui saime esialgse ennistamist vajavate museaalide nimekirja valmis, olid ministeeriumis inimesed vahetunud ning teatati, et pole reeglistikku, kuidas ennistada.
Lubati asjaga tegeleda...
Kahjuks ei võimalda ka praegu kehtiv seadusandlus museaale kogusse ennistada, vaid nad tuleb uuesti vastu võtta ning nad saavad uue tulmekoodi.



Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!

sadfasd





asdfads













failidega

Peale seda, kui esemete väljaarvamiseks oli kokku kutsutud komisjon ning muuseumivälised eksperdid, loodud vajalikud dokumendid ning saadud kaitseministri kinnitus, sai muuseum hakata tegelema esemete mahakandmisega.

Viimasel KHÜ koosolekul toodud sõjalaevade näitel oli Sõjamuuseumi abiliseks sel juhul Riigi kaitseinvesteeringute keskus. Seda seetõttu, et sõjalaevade väärtuse ning riigivara staatuse tõttu on selliste esemete mahakandmine keerulisem. Küll aga on protsess ikkagi sõjalaevade ja ka näiteks madalama väärtusega transpordivahendite puhul sama, ka siis kui muuseum viib ise utiliseerimise protsessi läbi.

Esiteks võetakse ühendust erinevate utiliseerimisteenust pakkuvate ettevõtetega. Transpordivahendite puhul on selleks tavaliselt metalli utiliseerimisega seotud ettevõtted. Seejärel võetakse utiliseerimisteenuse tellimiseks kolm hinnapakkumist ning nende põhjal valitakse teenuseosutaja. Teenuseosutajaga tehakse vastavate tööde läbiviimiseks leping või tegutsetakse vastavalt hinnapakkumisele. Seejärel esemed utiliseeritakse ning selle kohta annab ka teenuseosutaja vastava akti. Nimetatud akt lisatakse väljaarvamise dokumentatsiooni juurde MuISi.


Viited ja lingid


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kordVastu võetud 08.07.2013. Muuseumiseaduse rakendusmäärus§ 7, punkt 6
RiigivaraseadusVastu võetud 11.11.2009§ 55. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise tingimused
§ 56. Riigivara mahakandmine ja hävitamine
TEST Postimeestest

5D Vision