Kogumise planeerimine


Muuseumi kogumistegevus peab olema planeeritud ja läbimõeldud. Kogumistegevuse planeerimine on kahe-etapiline. Esiteks, enne koguma asumist, tuleb teha üldine tegevusplaan, kontrollida kavandatud tegevuse vastavust muuseumi kogumispõhimõtetega, kaaluda muuseumi ressursse kogumise korraldamiseks. Oluline on tegevus kooskõlastada muuseumi juhtkonnaga ja sõltuvalt muuseumi struktuurist teavitada ka teisi kolleege. Teiseks, kui materjaliga on juba tutvutud ning see sobib muuseumile, siis tuleb kogutava materjali hulka ja eripära silmas pidades planeerida olemasoleva ressursi kasutamine.

Läbi tuleb mõelda:

  • inimesed, kes kogumist läbi viivad
  • pakendamine ja transport
  • esemete puhastamis- ja /või konserveerimise võimalused
  • ajutine hoiustamine enne vastuvõttu kui ka hoidlate olemasolu peale vastuvõttu
  • ressurss materjali edasiseks läbi töötamiseks.

Kui kõigeks selleks on vahendid ja võimalused olemas, alles siis on õige teha lõplik otsus materjalide muuseumisse omandamise kohta.



Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Kogutakse asju, mis ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele ja ei anna muuseumikogule lisaväärtust.

Muuseumil puuduvad kogumispõhimõtted või ei ole töötajad neist teadlikud.

Kogutu jääb läbi töötamata ja teabe puudusel kaotab sisulise väärtuse.

Esemed kahjustuvad või hävivad, sest puuduvad võimalused hoiustamiseks.

Kogumisprojekt võib osutuda aja- ja ressursimahukamaks, kui esialgu plaanitud.



Tehtavad toimingud

Planeerimine enne koguma asumist:

  • Tee enne kogumisele minemist sisulist eeltööd.
  • Kontrolli, et kogutav materjal vastaks muuseumi kogumispõhimõtetele.
  • Saa ülevaade olemasolevast muuseumikogust, et ei kogutaks esemeid, mis on juba kogus olemas ja / või samalaadsed esemeid, kui need ei anna muuseumikogule lisaväärtust.
  • Hinda ressursside (tööjõud, hooned, vahendid) olemasolu.  
  • Relvade kogumise planeerimisel tutvu eelnevalt nõuetega relvadele muuseumikogus.  
  • Teavita juhtkonda, hindamiskomisjoni ja kollektiivi.
  • Mõtle läbi kogutavate esemete märgistamise süsteem ja teabe dokumenteerimismeetod. Oluline, et kõik kogujad toimiks ühtse süsteemi ja meetodi alusel.

 

Planeerimise teine etapp, ressursside hindamine olukorras, kui on juba olemas ülevaade võimalikust kogutavast materjalist:

  • Kas muuseumis on olemas pädevad inimesed, kes kogutud materjali süstematiseerivad, dokumenteerivad ja hiljem ka kirjeldavad? Vastasel korral jääb materjal kasutult seisma ja mõne aasta pärast võib selle ära visata, sest keegi ei oska selle väärtust hinnata.
  • Anna hinnang kogutava materjali seisukorrale ja selle säilivusele. Mõtle läbi, kuidas tagada esemete esmane puhastamine ja vajadusel konserveerimine. Kui muuseumil puuduvad selleks endal võimalused, siis peaks töö tellima vastavalt institutsioonilt. Kasulik oleks teha kokkulepped enne materjali muuseumisse toomist. Vastasel korral materjalil süvenevad kahjustused, mille tulemusel kogutu seisukord halveneb ja järgnevad tegevused võivad osutuda kulukamaks.
  • Kas on olemas ruum hoiustamiseks enne muuseumikogusse vastuvõttu ning kas vastuvõetud museaalide jaoks on koht hoidlas? Vastasel korral objekt kahjustub või hävib.
  • Kas on olemas pakkematerjal ja -vahendid kogutava materjali transpordiks ja esmaseks hoiustamiseks?
  • Taga sobilik transport ning inimesed kokkulepitud ajaks.
  • Arvesta ajaplaneerimisel eel- ja järeltegevustega.

 

ARHEOLOOGIA:

Arheoloogiliste leidude võimalikust laekumisest muuseumisse teavitab Muinsuskaitseamet (MKA) e-kirjaga, kui arheoloogile on antud luba arheoloogiliseks uuringuks (Vastus arheoloogilise uuringu teatisele). Kui kaevamise käigus leide ei tule, siis on tegevus sellega lõpetatud. 

Kui uuringute käigus saadakse leide, siis kahe nädala jooksul pärast uuringu välitööde lõppu on arheoloog kohustatud sellest teavitama Muinsuskaitseametit. MKA väljastab sellekohase teate (uuringu teatis) e-kirjana muuseumile, kes lisab selle info peale leidude vastuvõtu vormistamist vastuvõtuakti juurde. Arheoloog on kohustatud küsima vastavalt muuseumilt leidude nummerdamiseks (pea)numbri. Koos sellega peab muuseum andma nõuded andmete kirja panekuks vastavate veergudega andmetabel (hetkel on see muuseumipõhine) ja leidude säilitamiseks mõeldud karpide suurused, etiketid jms.

Muuseumil on õigus keelduda leide vastu võtmast, teavitades sellest ametliku kirjaga Muinsuskaitseametit. Kiri peab sisaldama põhjendust keeldumiseks ja olema allkirjastatud muuseumi juhi poolt.



Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.

Arheoloog pöördus muuseumi poole 2015. a ja küsis peanumbrit (tulmenumber) seoses muuseumi teeninduspiirkonnas toimuvate väljakaevamistega. Talle anti arheoloogia alakogu number ja peavarahoidja selgitas, et tulmenumbri saavad leiud siis, kui nad reaalselt muuseumisse üle antakse (et vältida segadusi MuIS registreerimissüsteemis). Väljakaevamised toimusid, leiud nummerdati, kuid muuseumisse ei ole need leiud ega kaasnev informatsioon ka 2021. aastaks jõudnud. Kuidas jõuaksid leiud muuseumisse?



Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!

Arheoloogia tekstist loen: "Muinsuskaitseamet teavitab muuseumit..." Kas see on mingi tulevikuvisioon? Mina ei ole kogu oma töötamise aja jooksul MKA-lt saanud ühtki teavitust. Aeg-ajalt küsib mõni arheoloog peanumbrit, aga teavet selle kohta, millal leiud muuseumi jõuavad on võimatu saada. Mõnel juhul ei jõuagi. Ja väljaantud numbrit tuleb kogu aeg silma all hoida, et see pika ajavahemiku jooksul muudele museaalidele kasutusse ei lähe.

Arvi H. : Siin peaks olema lahti kirjutatud ka see, et 1) muuseum ei tohiks anda „põrsas kotis“ nõusolekut, vaid peaks küsima ja saama infot, mis liiki leidudega on tegu. Kui arheoloog kavatseb üle anda X kasti mullaproove või on välja tulnud paat, laev vmt, mille säilitamiseks, konserveerimiseks jne pole ruume ega võimalusi, tuleb leida lahendus. Samuti tuleks täpsustada, mida keeldumise all mõistetakse – nt meie juhtum Telleri tekstiilidega – praegu on olnud lähtekoht, et muuseum on kogu täiendamisel iseseisev ja keeldumisotsus võib põhimõtteliselt tulla ka hiljem, kogude täiendamise komisjoni otsusel. Ma isiklikult olen aastaid rääkinud, et siin on probleemkoht ning ma ei näe põhjust, miks riigi üleantavad leiud peaksid selle komisjoni kaudu käima.

Arvi H : Praktikas ei kiputa seda (vastavate veergudega andmetabel) täitma – üks sagedasemaid päringuid arheoloogidele on mingilgi kujul andmetabeli/leiunimekirja kätte saamine, sageli tuleb see aruandefailist (pdf) ise tagasi konvertida jne.


Seotud tööprotsessid


Alateema pealkiri
seotud1.4. Valiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel
seotud1.6. Kogutud esemete pakendamine, transportimine muuseumisTehtavad toimingud
Kogumistegevuse läbiviimine, esmane dokumenteerimineTehtavad toimingud
1.5. Esemete füüsiline märgistamineTehtavad toimingud


Viited ja lingid


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
Connect to Collect. Approaches to Collecting Social Digital Photography in Museums and Archives (2020)Põhjamaade mäluasutuste uurimisprojekti Collecting Social Photo (CoSoPho) kokkuvõttev raamatFail
Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord Vastu võetud 21.07.2020. Relvaseaduse määrus
Muuseumide relvakollektsioonidMuinsuskaitseameti koduleht (vaadatud 14.04.2023)

5D Vision