Kogumistegevuse läbiviimine, esmane dokumenteerimine


Kogumistegevuse läbiviimisel tuleb lähtuda muuseumi kogumispõhimõtetest ja planeerida oma tegevused kogumisel väljaspool muuseumi (kogumisretked / aktsioonid) ning kogumistegevused muuseumis (annetuste vastuvõtmine). Materjali kogumisel tuleb järgida ühtset süstematiseerimis- ja andmete üleskirjutamismeetodit. Tegevus peab olema jätkusuutlik st võimaldama edasisi vajalikke toiminguid esemetega ning tagama kogusse arvelevõtu.



Võimalikud ohud, probleemid, küsimused

Kogumistegevuse töövoogu ei mõelda läbi.

Kogumistegevuse käigus ei talletata piisavalt informatsiooni. Esemetega kaasnev informatsioon ei ole hiljem esemetega kokkuviidav või jääb teistele muuseumitöötajatele arusaamatuks.

Kavandatakse, millist infot koguda, mida pildistada, kuidas anda kogutud objektile (esmane) nimetus, kuid ei fikseerita kokkuleppeid kirjalikult. Sellele järgneb kokkulepete vaba tõlgendus.

Digitaalse materjali kogumisel ei mõelda eelnevalt läbi ega lepita kokku üldpõhimõtteid: kogutavale materjalile esitatavaid kvaliteedinõudeid, mahtu, kasutusõigusi jms.



Tehtavad toimingud

Tee kogumistegevuse käigus valik, mida koguda, lähtu muuseumi kogumispõhimõtetest. Lisaks vaata punkt 1.4. (Valiku tegemine)

Fikseeri kogu informatsioon, mida on võimalik kogutavate objektide juurde saada. MuIS-iga liitunud muuseumidel on soovitav kogumistöö käigus täita Teabe eelregistreerimise leht.


Arvesta, et kirja saaksid esmaseks dokumenteerimiseks vajalikud andmed:

  • esialgne nimetus;
  • autor ja / või teised loomisega seotud isikud (koostajad, lindistuse tegija/d jms)
  • esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal);
  • seisund ja kahjustused (olemasolu korral);
  • üleandja nimi ja kontaktandmed, ostu korral isikukood või registrikood.


Pööra tähelepanu eseme juurde kuuluva taustateabe talletamisele, sest see on informatsioon, mida hiljem on keeruline või võimatu saada.

Ajutisel nummerdamisel arvesta museaalide füüsilise märgistamise nõuetega. Ajutisi numbreid võib panna külgeseotavate siltidega ja kirjutada pakenditele, kuid seejuures silmas pidades, et nad püsiksid, kuni ese saab signeeritud tulmenumbriga. Digitaalse materjali kogumisel mõelda läbi esialgne failinime vorm, mis on erinevate kogujate ja kogumistööde puhul ühtne. Vaata punkt 1.5 (esmane nummerdamine)

Soovitav on juba kogumistöö käigus kokku leppida autoriõiguste ja isikuandmete kaitsega seonduvad küsimused. Võimalusel vormista kohe vastavad lisaleping/ud, mis on hiljem vastuvõtu aluseks. Vaata punkt 1.7 (lisalepingud)

Suuremate kogumite korral on kasulik kogumise käigus materjali süstematiseerida esemeliikide kaupa. See hõlbustab kogutud materjali pakendamist ja transporti ning edasist käsitlemist muuseumis.

Digitaalse materjali kogumisel (pildistamine, helisalvestamine, filmimine), mõtle läbi salvestuste formaadid ja suurused, et tulemuseks oleks arhiveerimiseks ja hilisemaks kasutamiseks sobilik materjal. Infomüra vältimiseks on soovitav hinnanguliselt planeerida vastuvõetava materjali kogust.

 

ARHEOLOOGIA

Nummerdatud, pakendatud  ja korrastatud (vajadusel konserveeritud) arheoloogiliste leidudega koos antakse muuseumile üle leidude kirjeldamise andmetabel ja kaevamiste aruanne. Aruandest selgub leidude üles võtmise ja hoiule andmise printsiip. Andmetabel ja aruanne on aluseks leidude edasisel kirjeldamisel muuseumis.

Kaevamisi juhtinud arheoloog kohustab andma leiud ja aruande tähtaegselt muuseumile. (täpne kuupäev on kirjas MKA poolt väljastatud vastuses  arheoloogilise uuringu teatisel sätestatud tähtajal, mis on muinsuskaitseseadusest tulenevalt 3 kuud pärast välitööde lõppu)

Juhul kui arheoloogil ei ole võimalik tähtaegselt leide ja uuringuaruannet üle anda on ta kohustatud sellest teavitama MKA ja muuseumit ning leppima kokku uue tähtaja.

Kui asi viivitub, siis peab muuseum pöörduma MKA poole, kellel on võimalus kasutada arheoloogi mõjutusvahendina nii  sunniraha kui ka edasiste uuringute mitte lubamist.



Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.

Muuseumis X telliti pildistamine linnas toimunud muutustest. Lepiti kokku piirkonnad ja objektid, mida tuleks pildistada. Ühtlasi täpsustati, milliseid andmeid on vaja ehk mis andmed pildistaja peaks koos piltidega muuseumile edasi andma. Töö kestis pool aastat. Digifotod anti üle muuseumile. Teadur-koguhoidja hakkas süstematiseerima pilte, lisades valitud piltidele failinimesid, et oleks hõlbus teostada vastuvõttu ja piltide sidumist. Kõik oli kena kuni selle kohani, kus avastati, et pildid on tehtud nii väikse resolutsiooniga, et näitustel ja /või trükistes kasutamiseks  (miinimum 3 MB) need ei kõlba.  Põhjus, muuseumitöötaja ei taibanud/ei pidanud oluliseks/ professionaalsele fotograafile üle rääkida, millise resolutsiooniga pilte on vaja. Ka see oleks tulnud teiste nõudmiste juurde kirja panna. Seega tulemus, muutused olid küll dokumenteeritud, kuid materjal kasutamiskõlbmatu.



Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!

Kui kogumisega tegeleda, oleks hea, et nimetame asju siiski õigete nimedega ja kuna me püüame kogutut ka muuseumide üleselt  hallata, siis oleks hea kui kasutame termineid, millest ühte moodi aru saame. Mis senist kogemust arvesse võttes võiks olla hea nimetus: sotsiaalne digifoto, võrgustunud fotograafia vms?

17. novembri koolituselt-õpitoalt:

Fotode kogumisel sotsiaalmeediast tuleb arvestada kogu fotoga seotud infoga:
Foto ise
Pealkiri või pikem tekst
Emootikonid (emoji)
Kommentaarid
Meeldivaks märkimised
EXIF andmed (tehnilised foto andmed)

Õpitoas osalejatelt tuli ka mõte, et oluline on koguda aeg ja koht ja isik (iga tegevuse juurde). Aga ehk on midagi veel, mida sotsiaalmeediast fotode kogumisel tuleks ära kirjeldada?

Arvi H.: Siin võiks kokku leppida mingi konkreetse tähtaja, nt et aasta jooksul välitööde (või selle kolmekuulise üleandmistähtaja) lõpust pole leide üle antud ja uues tähtajas kokku lepitud.

Arvi H. : Siia on sisse kirjutatud, et MKA soovib seda kuidagi hallata. Võiks ära otsustada, kas see käib e-kirjavahetuse kaudu või kuidagi teisiti. Nt ma ei näe, et muuseum saaks kuidagi mõjutada konserveerimisprotsessi kiirust, samas on kuritarvituste oht, kui leide ei soovita aastaid üle anda.


Seotud tööprotsessid


SeosTeksti pealkiriElemendi pealkiri
seotudValiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel
seotudEsemete füüsiline märgistamine
seotudLisalepingud, õigused kogutud teabe kasutamise kohta, omandiõiguse üle andmine


Viited ja lingid


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
Artefaktide säilitamine (2007)Kurmo Konsa. RaamatLk 13–30
Muuseumide andmekogu asutamise põhimäärusVastu võetud 08.07.2013. Muuseumiseaduse rakendusmäärus Vaata §14, Asja esmane dokumenteerimine.

5D Vision